Ühistute metsataimede ühine hankimine on toetanud kohalikku taimetootmist

Alates 2015. aastast tänavu sügiseni on piirkondlikud metsaühistud ühiselt Eesti erametsadesse hankinud üle 20 miljoni kodumaist päritolu metsataime. Kui 2014/2015. aastatel oli metsataimede tootjaid umbes 80 ringis, siis juba 2021. aastaks oli nõudluse suurenemine kergitanud tootjate arvu üle 130. Selle aja jooksul on ühistute metsataimede ühise hankimise raames koostööd tehtud üle 30 erineva istutusmaterjali tootja ja tarnijaga üle Eesti. Iga-aastaselt külastame eri...

Metsastamine ei ole tont, keda karta

Kirjutasin metsastamisest vähem kui aasta tagasi siinsamas ajakirjas. Seoses erinevate uuringute ja poliitikainitsiatiividega on puude istutamise ja metsastamise küsimus üha enam päevakorda tõusmas. Hiljuti arutleti nendel teemadel põllumajanduskoja teadusnõukoja kokkusaamisel. Sel arutelul tunnetasin – ja põhjendatult – taas põllumeeste teatavat skepsist või isegi hirmu metsastamise ees. Ehk võiks püüda näha selles...

Puude istutamise toetamine peab olema läbipaistev

Järjest rohkem on meil ettevõtteid ja organisatsioone, kes erinevatel põhjustel soovivad puude istutamisele ja uue metsa rajamisele oma õlga alla panna. Suurenev huvi selle vastu on ajas olnud tuntav. Roheleppe raameski on Euroopa Liidus seatud eesmärgiks aastaks 2030 istutada täiendavalt 3 miljardit puud. Koostöös vastutustundlike ettevõtete ja organisatsioonidega soovivad mitmed metsaühistud sellesse oma panuse anda. Metsakasvatuslikud teadmised endistel põllumaadel...

Uue metsa rajamise toetamine peab olema läbimõeldud

Metsühistu toob oma uuel platvormil kokku jätkusuutlikult tegutsevad ettevõtted ja maaomanikud, kellel on söötis seisvaid maatükke. Seda selleks, et rajada uut metsa või istutada kasvõi üksikuid puid ning seeläbi vähendada CO₂ jalajälge. Korraldame selleks taimede ühist hankimist ning istutame need koos piirkondlike metsaühistutega mulda. Väheväärtuslike põllu- ja rohumaade metsastamine on aga alati tekitanud vastan...