Metsaühistud on aastaid teinud oma liikmetele metsataimede ühist hankimist, et tagada metsaomanikele mugavam ja soodsam taimede kättesaadavus. Kuigi selle aasta kevadeks esitati üksikuid tellimusi juba koguni aasta jagu varem, hakkas aktiivsem taimede tellimine pihta eelmise aasta lõpus. Kõik märgid näitavad, et 2024 a. kevadise istutushooaja staar saab olema kask.

Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige enam tellitud kuusetaimi. Nii moodustasid näiteks 2015. aastal kuusetaimed ca 90% hangitavatest taimedest, aga eelmisel aastal langes see alla 33%. Aja jooksul on tubli kasvu teinud läbi männitaimede osakaal, ulatudes nüüd ca 30% lähedale. Aga suurim kasv on 2023. aastal olnud just kasetaimedel (34%). Suure tõusu on teinud läbi ka erinevad muud taimed, näiteks sanglepp. Kättesaadavamaks on muutunud mitmed erilisemad liigid nagu lehis, tamm, haab.

2-aastased kasetaimed on kõige nõutumad

Kase puhul on ühtemoodi suur huvi nii poti- kui ka avajuursete taimede osas ning praeguseks on Metsaühistu hanke raames nii mõnigi väga soovitud taimesort juba otsa saanud. „2-aastase avajuurse kasetaime vastu oli väga suur huvi. Seda ka põhjusega – taimed on suured ja tugevad“, toob välja Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe. Ta lisab, et metsaomanikud soovivad üha rohkem just suuremaid taimi. Mõned omanikud ja metsakasvatajad panustavad suurele avajuursele taimele, potitaimede soovijad eelistavad väiksemat taime, mis on suurema mullapalliga. „Ilmastik mõjutab täna kasvama minekut palju ning eks igaüks sõltuvalt kasvukohast, püüab neid ilmastiku negatiivseid mõjusid võimalikult minimeerida.“ lisab Põllumäe.

On tõenäoline, et suuremaid kase taimi soovitakse kasutada rohkem metsastamisel. „Metsastamise vastu on maaomanikel huvi suurenenud ning natukene on seda märgata ka taimede tellimises“ sõnab Põllumäe. Siiski ei ole kuhugi kadunud ka huvi männi ja kuuse vastu, sest puuliigi valik tuleb uuendades või rajades teha ikka kasvukohatingimusi arvestades. Metsa sihipärane ja aktiivne uuendamine on positiivse mõjuga tema süsiniku sidumise võimele ning tagab omanikule väärtusliku tulevikumetsa.

Taimede tellimine kevadiseks istutamiseks

Kevadiseks istutushooajaks käib taimede tellimine suure hooga ja nagu öeldud, siis mitmed taimesordid on juba otsagi saanud.

Vaata kevadist taimede valikut ja saadavust ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

Põhja-Eesti Metsaühistu on aastatega teinud läbi tubli arengu ning alles hiljuti ületas ühistu liikmeskond 800 metsaomaniku piiri. Täpselt kaheksasajas liitunud metsaomanik Timo (38) loodab väärikalt ja teadlikult metsaga tegelemisse panustada. Nii nagu seda tegi tema vanaisa.

Peatselt kahekümnendat tegevusaastat tähistav Põhja-Eesti Metsaühistu sai alguse 2004 aastal. Alguse sai ühistu Kose vallast, alustajaid oli kolmekümne inimese ringis, hiljem liikmeskond kasvas. Ühistu on hiljem kasvanud läbi liitumiste teiste väiksemate ühistutega nii Harjumaalt kui Raplamaalt. „2019 aasta kevadeks oli meil liikmeid kuuesaja ringis“ toob välja ühistu pikaajaline juht Kalle Põld.

Kuna ühistuga liitunud omanike seas on nii valdkonnas tegutsevaid inimesi, kui ka omanikke, kel erialased teadmised puuduvad, siis on ühistu ülesanne päris keeruline – pakkuda neile kõigile heas kvaliteedis teenuseid. Nii vajavadki mõned omanikud rohkem teenuseid, mis on seotud aktuaalse info edastamise, nõustamise, õppepäevade ja toetuste taotlemisega seoses. „Teised jällegi vajavad juba konkreetselt abi metsatööde korraldamisel, istikute hankimisel ja puidu müümisel“ toob Põld välja ning lisab, et juba praegu on lisaks metsatöödele käimas ka 2024. aasta kevadeks taimede tellimine. „Mõned sordid kipuvad juba otsa saama, sest huvi eriti kasetaimede vastu on suur“ sõnab Põld.

Ühistu on aastatega läbi teinud suure arengu. „Oleme arenenud nii kaugele, et suudame metsaomanikele osutada kõiki neile vajalikke metsanduslikke teenuseid,“ räägib Põld.  Pärandi teel metsaomanikuks saanud Timo ootab ühistu abi metsa hooldamisel. Igapäevaselt kinnisvaraarenduse valdkonnas töötava Timo jaoks metsaga tegelemine mõistagi igapäevane tegevus ei ole, mistõttu ta ühistusse pöörduski.

Metsaomanik, kui oled lasknud oma metsa inventeerida ja teha metsamajandamise kava, saad taotleda metsa inventeerimise toetust. Võta kohe ühendust Metsaühistuga, sest ühistud saadavad taotlused edasi 15. detsembril.

 

• Toetuse suurus on 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.
• Toetust saab taotleda ainult läbi metsaühistu.
• Toetust saad taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse käesoleval või kahel eelneval kalendriaastal.
• Inventeerimisandmed kehtivad järgmised 10 aastat.
• Toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul.
• Kehtivad metsa inventeerimisandmed on kohustuslikud:
  • Üle 5 ha suurustes metsades tööde teostamiseks füüsilisest isikust metsaomanikel
  • Erinevate metsandustoetuste taotlemiseks

 

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsa inventeerimisandmete kehtivus, kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust lähima Metsaühistuga.

Alates 11. septembrist alustab tööd uuendatud metsaregistri infosüsteem. Seoses üleminekuga uuele süsteemile suletakse 23. augusti õhtul e-metsateatise teenus ning kuni 11. septembrini ei ole võimalik e-metsateatisi esitada.

Metsaregistri praeguse versiooni avalik osa

„Praegu kasutusel olev infosüsteem töötati välja enam kui kümme aastat tagasi ning on tänaseks moraalselt vananenud. Uus süsteem on märksa kasutajasõbralikum ning funktsionaalsem, lisandunud on ka täiesti uusi võimalusi. Oluliselt on parandatud ka uue süsteemi turvalisust,” selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Metsaregistri pidamise eesmärk on koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Metsaregistris hoitakse metsainventeerimise andmeid ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid. Metsaregistri metsaportaal on mõeldud kasutamiseks avalikkusele Eesti metsade kohta info saamiseks ning metsakorraldajatele ja metsaomanikele riigiga suhtlemiseks ning oma metsaga seotud asjaajamistel silma peal hoidmiseks.

Kui varem asusid metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise teenus ja inventeerimisandmete edastamise teenus  eraldi, siis nüüd on kõik ühes veebirakenduses. Kogu siiani metsaregistrisse talletatud informatsioon kantakse üle uude süsteemi. Uus süsteem võimaldab erinevate ruumiandmestike paremat kuvamist ja ristkasutust ning pakub metsaomanikele täisulatuses ligipääsu oma metsamaaga seotud andmetele. Näiteks on täisulatuses kättesaadavad metsainventeerimise andmed, mida omanik saab ka omale alla laadida, ligipääs tagatakse ka metsateatistele ja ekspertiisiaktidele.

Uudsena võetakse kasutusele süsteemisisene volitamine, mis tähendab et metsomanikul on võimalik volitada juriidilisi ja füüsilisi isikuid oma andmeid täisulatuses vaatama ja alla laadima ning metsateatisi esitama. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks ja allalaadimiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Turvalisuse tagamiseks logitakse kõik kasutajate tegevused infosüsteemis.

Seoses üleminekuga uuele metsaregistri infosüsteemile suletakse kasutusel olev e-metsateatise esitamise teenus 23. augusti õhtul ning kuni 11. septembrini ei ole võimalik e-metsateatisi esitada. Keskkonnaamet võtab sel ajal endiselt vastu nii paberil kui ka digitaalselt allkirjastatud metsateatisi. Üleminekuperioodil ei ole võimalik Keskkonnaameti metsaspetsialistidel metsaregistri infosüsteemi kasutada ning seetõttu venib metsateatiste menetlemine tavapärasest pikemale perioodile. Üleminekuperioodil esitatud teatiste osas on teatise registreerimise otsuseid oodata alles pärast 11. septembrit.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Rapla Vesiroosi Koolis on juures uus klass – metsaklass, mis rajati sinna Põhja-Eesti Metsaühistu eestvõttel. Rapla õpilased saavad klassis olevatelt stendidelt teada, mis on mets, mida inimene metsast saab, millised puuliigid metsas kasvavad ja muid tarvilikke metsatarkusi.

Metsaklassi rajamise mõte sai alguse läinud sügisel, õpetajate päeval. „Alguses oli plaan Raplas läbi viia õpetajate päeval üks metsateemaline tund, kuid kuna too päev ei sobinud meile, siis tuli mõte teha metsaklass. Nii mina kui metsameister elame Raplas, seega oli lihtsam seal käia toimetamas,“ rääkis klassi asutamist eest vedanud Eneli Vaniko Põhja-Eesti Metsaühistust.

Klassi rajamine toimus tihedas koostöös kooliga – kõigepealt uuriti kooli valmisolekut ja soove tulevase klassi suhtes, seejärel töötati välja nii ühistule kui koolile sobiv visioon klassist. Klassi sisustuse tegi valmis ettevõte Pult OÜ. „Nemad on teinud selliseid väljapanekuid Eesti Loodusmuuseumile ja väga meeldis meile nende RMK külastuskeskus Viimsis. Abiks oli ka Kohila Vineer, kes andis vajamineva vineeri,“ rääkis Vaniko.

Praeguseks on metsaklass Rapla Vesiroosi Koolis sisustatud ja õppetööks valmis, tihedam kasutamine algab sügisel koos uue õppeaastaga.

Viisteist aastat tagasi, aastal 2004 toimusid mitmed Eesti jaoks üliolulised sündmused. Nii sai Eestist 2004. aasta 27. märtsil kell 20.30 Eesti aja järgi NATO liikmesriik ning sama aasta 1. mail sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks. Kuid sel meeldejääval aastal toimus veel enne neid ajaloolisi sündmusi veel üks sündmus – 14. veebruaril 2004. aastal asutati Arved Viirlaiu nimeline Põhja-Eesti Metsaühistu. Sündmust meenutab ühistu juhatuse liige Kalle Põld.

“Põhja-Eesti Metsaühistu ei kuulu kõige vanemate metsaühistute sekka. Esimesed metsaühistud tekkisid kohe taasiseseisvumise järel, enamasti seal, kus oli olemas aktiivne eestvedaja. Aastal 2004 võtsin kodukohas Kose vallas mõned inimesed kokku ja nii ta alguse saigi. Alustajaid oli kolmekümne inimese ringis, hiljem liikmeskond kasvas. Siis tekkis võimalus ühineda teiste väiksemate ühistutega Harjumaalt ja ka Raplamaalt. Praegu on meil liikmeid kuuesaja ringis,” räägib Kalle Põld.

Tegelikult pole Põhja-Eesti Metsaühistu kogu selle viieteist aasta jooksul seda nime kandnud. Tegevus algas 2004. aastal hoopiski Harjumaa Metsaomanike Liidu nime all ning Põhja-Eesti Metsaühistu nimeni jõuti alles 2012. aasta lõpupoole. Uus nimi võeti kasutusele seepärast, et tegevus ulatus selleks ajaks peale Harjumaa teistessegi maakondadesse – eelkõige Raplamaale.

„Sel ajal oli väiksemate ühistute liitumine suuremateks üsna aktiivne,“ meenutab Põld. „2010. aastal liitus meiega Kloostri metsaselts, kaks aastat hiljem Raplamaal tegutsenud Kaiu-Juuru metsaühing. Nii me teistesse maakondadesse oma tegevusega jõudsimegi, praeguseks on tegevus laienenud ka Järvamaale.“ Kuid kust tuli Arved Viirlaiu nimi? Põld räägib ka sellest:

„Arved Viirlaid on 1922. aastal Harjumaal Padise vallas sündinud ja 1944. aastal Eestist emigreerunud üks Eesti tunnustatumaid kirjanikke. Ta kirjutas põhjalikult ja tõetruult metsavendlusest ja vabadusvõitlusest, eestlastest II maailmasõjas ja Soome jätkusõjas. Mets ja metsavendlus on Viirlaiu loomingus olulisel kohal olnud kogu aeg. Ta on kirjutanud, et Eesti mets on eestlase pühamu, Eesti sood ja rabad on eestlaste matmispaik. Seetõttu kannabki meie ühistu Arved Viirlaiu nime ning oleme uhked, et vanahärra andis isiklikult meile loa oma nime kasutamiseks. Kahjuks lahkus väärikas mees meie hulgast 2015. aastal.“

Viieteistkümne tegevusaasta jooksul on metsaühistu teinud läbi suure arengu. Kalle Põld tõi välja ka kolm asja, mis eriti rõõmustavad. „Esiteks see, et esialgu vaid ühes vallas – tookordses väikses Kose vallas tegutsev metsaühistu on praeguseks oluliselt laienenud – Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa ja kaugemalegi. Teiseks see, et kui alustasime umbes kolmekümne liikmega, siis praegu on meil üle kuuesaja liikme. Ja kolmandaks see, et oleme arenenud nii kaugele, et suudame metsaomanikele osutada kõiki neile vajalikke metsanduslikke teenuseid,“ räägib Põld.

 

„Õpingute käigus sai kiiresti selgeks, et metsandus on väga põnev valdkond, mis vajab hädasti häid spetsialiste, kes meie metsi õigesti majandaks. Koolist saadud teadmised on aidanud teha tööd, mis mulle meeldib. Kuna metsad meie ümbert ei kao kuhugi, siis võib ka kindel olla, et tööd selles sektoris jagub veel pikkadeks aastateks.“

Just nii kutsub ühel Maaülikooli reklaammaterjalil metsandust õppima Tarvo Aasver, EMÜ vilistlane, Põhja-Eesti Metsaühistu juhatuse liige ja metsameister.

Tarvo on üks neid noori haritud metsamehi, kes on oma tööelu sidunud Metsaühistuga. Tööpiirkonnaks on tal Harjumaa, töökohaks Tallinn. Muideks, just Tallinnas ja Harjumaal elab kõige enam erametsaomanikke. Tööd jätkub veel pikkadeks aastateks, usub Tarvo.

Tarvo töö on paljuski metsaomanikega suhtlemine ja nende nõustamine

Kui tihtilugu võib pühendunud ametimeestega rääkides kuulda ka seda, et just see amet oli neile juba lapsest saadik südamelähedane, siis Tarvo tunnistab päris ausalt, et tema lapsena metsamehe ametist ei unistanud. Ka ei olnud metsandus Tarvole peale gümnaasiumi lõppu esimene valik. Teine hoopis. Aga teatavasti inimene mõtleb, Jumal juhib ja nii saigi Tarvost viie aastaga haritud metsamees. Ise meenutab ta seda nii: „Metsandusse sattusin juhuslikult. Gümnaasium sai läbi ja tuli hakata tegema edasiseks valikuid. Alguses oli mul tegelikult üks teine mõte, aga paraku ei õnnestunud seal katseid läbida ja jäin esimesena joone alla. Teiseks valikuks oli mul aga metsandus ja nii ma maaülikooli metsandust õppima läksingi. Viis aastat õppisin siis.

Pärast lõpetamist hakkasin tööd otsima. Esialgu tundus, et polegi nii lihtne seda leida. Läbi tuttavate sattusin SMI (statistiline metsainventeerimine) juurde, aitasin seal takseerida ja mõõta. Algul oli väga keeruline ja võõras kõik see asi, aga seal sain tegelikult sellise esmase metsanduskogemuse.

Kuna see ei olnud aga stabiilne töö, hakkasin muud otsima. Esialgu olin ühes puidutööstuses, edasi tuli aga juba Põhja-Eesti Metsaühistu, kus läheb juba viies aasta.

Tegelikult ka Põhja-Eesti Metsaühistusse sattusin tööle juhuslikult. Saatsin mitmele poole CV-sid ja äkki üks sõber märkas metsaühistu tööpakkumist. Ja nii ma sinna jõudsingi,“ räägib Tarvo.

Oma tööd Põhja-Eesti Metsaühistus iseloomustab Tarvo kui äärmiselt vaheldusrikast. „Töö on mitmekülgne ja põnev, vahel isegi liiga mitmekülgne, nii et ei jõua kõike korraga äragi teha,“ räägib ta.

„Olen metsameister, see tähendab, et peaksin peamiselt tegelema raiete korraldamisega. Aga ühistus tuleb teha kõike, metsaomanikega suhelda, paberitööd teha. Mitmekülgne peaab olema. Eelmisest aastat olen ka konsulent, annan nõu.“

Tarvo on Metsaühistut tutvustanud ka Maamessil

Konsulendi juurde tulevad väga tihti ka niinimetatud „algajad“ metsaomanikud ehk siis inimesed, kes metsamajandamisest suurt midagi ei tea. Kuna keskmine Eesti metsaomanik on keskealine meesterahvas, uurin Tarvolt, et kas noore mehe juttu ka kuulatakse? Või öeldake, et mida sa ka tead, saa enne vanemaks? Selle küsimuse peale hakkab Tarvo aga naerma ja selgitab: „Metsaomanikke on muidugi mitmesuguseid, aga keegi pole veel öelnud, et mis sa poiss seletad siin. Võibolla mõni mõtleb, et tuleb siin mingi noor õpetama, aga nii öeldud ei ole. Vast ikka kuulatakse seda, mida räägin, mitte ei vaadata, kes räägib.

Teine teema on muidugi nende inimestega, kes tulevad nõu küsima, aga enda arvates teavad juba ennegi väga täpselt, kuidas asjad metsas ja metsanduses peavad käima. Nendega suhtlemine on jah … keeruline, aga see ei sõltu vanusest. Ega nad minust kaks korda vanemat metsameest ka ei kuulaks,“ muigab Tarvo.

Hetkel metsanduse ümber valitsevast poleemikast Tarvo rääkida ei soovi. Mainib vaid, et praegu räägitakse metsandusest liigagi palju. „Mina neil aruteludel silma peal ei hoia, keskendun töötegemisele,“ sõnab ta. Ja seda töötegemist metsanduses kavatseb ta jätkata veel pikkade aastate jooksul. „Praegu küll ei näe põhjust siit välja minna,“ kinnitab mees.

Kõigil viimati metsa uuendanud metsaomanikel on õige aeg kontrollida, kas kõik istutatud taimed on ikka kasvama läinud. Kevad ja suvi olid põuased ning see mõjutas ka metsa. Seega – käi metsas ja uuri, kas kasvama läinud taimede arv hektaril on piisav. Kui ei, esita kahjustuste kohta koheselt Keskkonnaametile metsateatis. Keskkonnaamet hindab kahju ja annab soovitusi edasiseks tegevuseks.

Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Asi on nimelt selles, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on Erametsakeskusel õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstus toetus tagasi nõuda. Kui istutatud kultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja. Toetusega seonduvat reguleerivas määruses on must-valgel kirjas, et toetust ei pea tagasi maksma, kui taimede hukkumine toimus loodusõnnetuse, sh põua tõttu Silmas tuleb pidada ka seda, et toetuse abil uuendatud, kuid pärast seda hukkunud metsaosale metsa uuendamise toetust teist korda ei maksta.

Mida aga kahjustuste hindamisel silmas pidada? Selgitusi jagas Tarvo Aasver Põhja-Eesti Metsaühistust.

Alustada tuleb kasvavate taimede arvu määramisest, mida tuleb teha hektaripõhiselt. Kõigepealt tuleb määrata kasvavate noorte puukeste arv ühe hektari kohta. Selleks ei pea hakkama kõiki puid ühekaupa üle lugema, vaid abiks tuleb lihtne matemaatika. Nimelt võib mõõta metsas välja ringi raadiusega 5,64 meetrit ning lugeda ära sinna sisse jäävate kasvama läinud elujõuliste puude arvu. Nii saab teada, palju on istikuid pindalal 100 ruutmeetrit, ühe hektari istikute arvu saab, kui korrutada saadud tulemus sajaga. Usaldusväärsema tulemuse saab muidugi siis, kui selliseid ringe on hektari kohta 3-4. Sel juhul tuleb leida ringidesse jäävate puude arvu keskmine ning selle arvu korrutamisel sajaga saamegi suhteliselt usaldusväärse tulemuse terve hektari kohta.

Keskkonnaametile tuleb metsateatis esitada metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta. Toetuse abil rajatud metsakultuuris loetakse metsakultuur oluliselt kahjustatuks juhul, kui metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide elujõuliste puude arv on väiksem kui 1000 harilikku kuuske või 1500 harilikku mändi, kaske, tamme või muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.

Tähelepanelik tuleb olla ka puuliikide osas. Näiteks kui sinilille kasvukohatüübis on toetust küsitud kuuse istutamiseks, arvestab Erametsakeskuse kontrolliüksus objektil ringproovitükke tehes ainult kuusetaimi, kuid mitte loodusliku tekkega kaske või haaba, mida muidu metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetakse.

Nõu ja abi saad Metsaühistust

Eesti pindalast 51% katab mets, millest umbes pool kuulub erametsaomanikele. Kui metsa teadlikult ja järjepidavalt majandada, kasvab metsa väärtus ajas ning tulu sellest saab mitu põlvkonda.

Kas Sina tead, mida metsaomanikuna erinevates metsa kasvufaasides ja hooaegadel tegema pead ning kuidas kõige vastutustundlikumalt töid teostada? Kas tead ka, milliseid metsatöid riik toetab ning et Sul on võimalik suur osa metsa majandamisekuludest toetusena tagasi saada? Toetusi on teisigi!
Eesti erametsaomanike keskmiseks metsaomandi suuruseks on 6,4 ha, mitmete metsatöid teostavate ettevõtete jaoks on see liiga väike ala, mis tingib kallima hinna või teenusepakkujate tööde teostamisest keeldumise. Siiski on metsaomanikel ühiselt tegutsedes võimalik kõik vajalikud tööd kvaliteetselt ning soodsatel tingimustel edukalt läbi viia.

Selleks on metsaomanikud loonud Metsaühistu, kes seisab metsaomanike huvide eest ning aitab metsa vastutustundlikult majandada ning metsa väärtust tõsta. Kas Sina tead, kuidas oma metsa eest hoolitseda ja selle väärtust tõsta?

Kõik algab plaanist

Nagu iga projektiga, algab kõik olemasoleva olukorra kaardistamisest ning tööplaani koostamisest. Ka metsamajandamise puhul tuleks selgeks teha, mis puud seal kasvavad, kui vana mets on, kas seal on ka varem metsatöid tehtud ning mis oleks vajalikud järgmised sammud. Selleks tuleks läbi viia metsa inventeerimine ja koostada metsamajandamise kava. Metsamajandamise kava on kui metsa pass, milles sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad metsa majandamiseks järgnevateks aastateks.
Kuidas seda kõige paremini teha? Selles tulevad appi Metsaühistu spetsialistid, kes annavad nõu ning aitavad metsamajandamise kava kokku panna.  Metsaühistu korraldab metsaomanikele ka mitmeid õppepäevi metsanduslike teadmiste ja oskuste levitamiseks. Õppepäevadel jagatakse nii praktilisi oskusi (näiteks võsasae kasutamine), tutvustatakse seadusi ja reegleid (näiteks metsaomaniku maksuteemade avamine) kui ka õpetatakse loodustarkusi (näiteks ravimtaimede õppepäev). Õppepäevadele on oodatud nii Metsaühistu liikmed kui kõik metsahuvilised kui ei ole piiritletud teisiti.

Metsa hooldamine

Kui Sa ei ole varem, midagi oma metsaga ette võtnud või pole seda järjepidavalt teinud, vajab Su mets suure tõenäosusega hooldamist. Mida see täpselt tähendab, aitavad taas Metsaühistu spetsialistid ühiselt välja selgitada.
Tavaliselt on selleks hooldusraie. Sõltuvalt metsa vanusest ja puude keskmisest jämedusest kas valgustus- või harvendusraie. Kui Sul on metsaomanikuna endal piisavalt aega, oskusi ja vahendeid nende tööde tegemiseks, saad Metsaühistust kasulikke nõuandeid. Kui vajad abi, leiab Metsaühistu oma usaldusväärsete koostööpartnerite hulgast tööde tegija.
Hooldusraie tööde läbiviimiseks on võimalik saada ka toetust, selle taotlemisel on samuti abiks Metsaühistu.

Metsa hoolduse alla käivad veel mitmed erinevad tööd, millele algaja metsaomanik alati tähelepanu ei oska pöörata. Näiteks tasub noorendikke kaitsta ulukite eest, kasutades selleks spetsiaalsed vahendeid – repellente.

Metsaraie ja puidu müük

Paljud metsaomanikud soovivad oma metsast saada majanduslikku tulu, milleks on puidu müük. Raietööde korraldamine ja varutud puidu müük on Metsaühistule igapäevane tegevus. Miks teha seda läbi Metsaühistu? Põhjus selleks on lihtne – puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidel raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurte tööstuste juurde. Metsaühistus on tööl spetsialistid , kes peavad tööstustega läbirääkimisi paremate tingimuste saamise üle. Kõik see võimaldab ka väikeste puidukoguste eest saada konkurentsivõimelist hinda, mida muidu ükski väikemetsaomanik eraldi ei saaks.

Kui soovid oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa, aitab Metsaühistu samuti oma spetsiifiliste teadmiste ja kogemustega leida parima lahenduse.

Uue metsapõlvkonna rajamine

Metsamajandamise juurde käib kindlasti ka uue metsa kasvatamine. See on oluline kohe alguses hästi läbi mõelda, sest praeguste otsustega määrad sa ära, milline on mets sinu lastelastel. Metsaühistu aitab nõuga ja abi saad nii planeerimiseks kui tööde läbiviimiseks. Metsaühistu spetsialistiga koos pannakse paika, millist puuliiki kasvatada ja millist uuendusmeetodit (looduslik uuenemine, külvamine või istutamine) kasutada. Ühistust saab metsaomanik tuge ka tööde tegemiseks – maapinna ettevalmistamiseks ning vajadusel istutamiseks.

Metsaomaniku jaoks on väga oluline ka see, et Metsaühistu abil saab juba varakult tellida vajalikke puutaimi. Ühistellimused tagavad kvaliteetse ja kontrollitud taimematerjali, ning ka taimede kättesaamine on lihtsam – Metsaühistud asuvad üle Eesti. Ning vähetähtis pole ka metsauuenduseks antav toetus – sedagi taotleda aitab Metsaühistu.

 

Liitu Metsaühistu perega!

Metsaühistu on metsaomaniku jaoks nagu toetav pere, mis aitab kõigi (metsa)küsimuste korral.Või argisemalt – Metsaühistu on nagu metsandusfirma, kus sina, metsaomanik, oled üks omanikest. Olgu sinu metsamaa suur või väike – Metsaühistus on kõigi liikmete hääled võrdsed ning ühistu tegutseb just sinu huvides!

Võimalus meie perega liituda on kõigil metsaomanikel. Artikkel ilmus ka Maa Elu lisas Metsaomaniku ABC

Metsaomanik! Ära unusta, et, et juba esimesel detsembril saabub metsa uuendamise toetuse taotlemise tähtaeg. Kui ka sinul on õigus toetust saada, võta kiiresti ühendust oma metsaühistuga, et taotlus ära vormistada. Ühistu kaudu toetust taotledes on toetussumma kaks korda suurem!

Metsa uuendamise toetus on kujunenud üheks olulisemaks toetusliigiks. SA Erametsakeskuse kaudu toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta metsapuutaimede hooldamist. Hoolduse käigus tuleb eemaldada taimede kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad.

Kevadel istutatud kuused.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamise puhul ka eelneval aastal.

Maapinna ettevalmistamise toetus – Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40×40 cm. Toetuse suurus on 96 eur/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus – Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetuse suurus on 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus – Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on 96 eur/ha.

Hooldatud kuusekultuur saab kiirema kasvuhoo!

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna metsauuendamine on päris kallis ettevõtmine. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.