Põuaga hukkunud metsauuendusest tuleb teatada

Kõigil viimati metsa uuendanud metsaomanikel on õige aeg kontrollida, kas kõik istutatud taimed on ikka kasvama läinud. Kevad ja suvi olid põuased ning see mõjutas ka metsa. Seega – käi metsas ja uuri, kas kasvama läinud taimede arv hektaril on piisav. Kui ei, esita kahjustuste kohta koheselt Keskkonnaametile metsateatis. Keskkonnaamet hindab kahju ja annab soovitusi edasiseks tegevuseks.

Eriti oluline on kahjustuste kiire hindamine juhul, kui metsauuenduseks on taotletud ka toetust. Asi on nimelt selles, et kui kahjustuste teatis jääb esitamata, on Erametsakeskusel õigus metsauuenduse toetust mitte maksta või juba makstus toetus tagasi nõuda. Kui istutatud kultuur on hukkunud, aga selle kohta on esitatud õigeaegselt teatis, makstakse toetus välja. Toetusega seonduvat reguleerivas määruses on must-valgel kirjas, et toetust ei pea tagasi maksma, kui taimede hukkumine toimus loodusõnnetuse, sh põua tõttu Silmas tuleb pidada ka seda, et toetuse abil uuendatud, kuid pärast seda hukkunud metsaosale metsa uuendamise toetust teist korda ei maksta.

Mida aga kahjustuste hindamisel silmas pidada? Selgitusi jagas Tarvo Aasver Põhja-Eesti Metsaühistust.

Alustada tuleb kasvavate taimede arvu määramisest, mida tuleb teha hektaripõhiselt. Kõigepealt tuleb määrata kasvavate noorte puukeste arv ühe hektari kohta. Selleks ei pea hakkama kõiki puid ühekaupa üle lugema, vaid abiks tuleb lihtne matemaatika. Nimelt võib mõõta metsas välja ringi raadiusega 5,64 meetrit ning lugeda ära sinna sisse jäävate kasvama läinud elujõuliste puude arvu. Nii saab teada, palju on istikuid pindalal 100 ruutmeetrit, ühe hektari istikute arvu saab, kui korrutada saadud tulemus sajaga. Usaldusväärsema tulemuse saab muidugi siis, kui selliseid ringe on hektari kohta 3-4. Sel juhul tuleb leida ringidesse jäävate puude arvu keskmine ning selle arvu korrutamisel sajaga saamegi suhteliselt usaldusväärse tulemuse terve hektari kohta.

Keskkonnaametile tuleb metsateatis esitada metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta. Toetuse abil rajatud metsakultuuris loetakse metsakultuur oluliselt kahjustatuks juhul, kui metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide elujõuliste puude arv on väiksem kui 1000 harilikku kuuske või 1500 harilikku mändi, kaske, tamme või muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.

Tähelepanelik tuleb olla ka puuliikide osas. Näiteks kui sinilille kasvukohatüübis on toetust küsitud kuuse istutamiseks, arvestab Erametsakeskuse kontrolliüksus objektil ringproovitükke tehes ainult kuusetaimi, kuid mitte loodusliku tekkega kaske või haaba, mida muidu metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetakse.

Nõu ja abi saad Metsaühistust