Vineeripakk on hinnas!

Sellega, et metsast saadavat puitu tuleb maksimaalselt väärtustada, on nõus ilmselt kõik. Väärtustamisega saab alustada juba metsaomanik, kelle huvides on saada langetatud puudest võimalikku väärtuslikku sortimenti – näiteks kõrgekvaliteedilist vineeripakku. Vineeripaku kvaliteet ja seeläbi ka hind määratakse metsas. Nii korraldaski Läänemaa Metsaühistu koos Põhja-Eesti Metsaühistuga õppepäeva, kus Kohila Vineeri meeskond jagas nõuandeid võimalikult kvaliteetse vineeripaku saamiseks. Õp...
Loe edasi

Metsa või puidu müügil kasuta Metsaühistu teenuseid

Väga paljude metsaomanike jaoks on oluline saada metsast ka majanduslikku kasu. See seab nad aga küsimuse ette – kuidas on metsa või puidu müüki kõige kasulikum korraldada. Unustada ei tohi, et metsaühistust saab abi ka nende tegevuste korral. Kõige tavalisem tegevus metsaühistutele on raietööde korraldamine ja varutud puidu müük. Kindlasti tasub metsaomanike teha seda metsaühistu abil! Põhjus selleks on lihtne - puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on a...
Loe edasi

Energiapuiduga tegeledes on sertifitseerimine oluline

Metsaühistu esindajad tutvusid Tallinnas puitkütuste tarneahela sertifitseerimissüsteemiga SBP. SBP (Sustainable Biomass Partnership) on sertifitseerimissüsteem, mille asutasid Euroopa suurimad biomassi, peamiselt graanulite tarbijad. SBP visiooniks on majanduslikult jätkusuutlik, keskkonnasõbralik ning sotsiaalselt õiglane puiduhakke ja -pelletite tarneahel. Sertifitseerimissüsteemi tutvustava seminari korraldas 3. oktoobril SA Erametsakeskus. SBP sertifikaadi mitmed nõuded on sarnased...
Loe edasi

EPKK Keskkonnatoimkond arutas metsa küsimusi

19. septembril toimunud EPKK keskkonnatoimkonna koosolekul esinesid EMÜ professor Veiko Uri, Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialistid Allan Sims ja Enn Pärt. Ühiskonnas on tekkinud hirm, et Eesti metsi raiutakse rohkem kui neid juurde kasvab. Metsi jätkusuutlikuks majandamiseks on oluline teada Eesti metsade olukorda. Võrreldes sajanditaguse ajaga on Eesti metsade pindala suurenenud. Kui 1958.a oli Eesti metsasus 29%, siis sellel aastal on see juba 53%. Kordades on kasvanud metsade tagava...
Loe edasi

Rohelised kännud metsas! Mis need on?

Siin-seal võib raielankidel kohata kände, eriti kuusekände, mis on värvunud roheliseks. Tihti on rohelisel pinnal veel beežikaid laike. Esmapilgul ehatav vaatepilt näitab tegelikult hoolitsust uue metsapõlvkonna ees – roheliseks värvuvad kännud, mida on töödeldud juurepessu vastase ainega. Rotstopiga töödeldud kuusekän...
Loe edasi

Tööd alustas uuenenud metsaregister

11. septembril alustas tööd uuendatud Metsaregister. Peaaegu kolm aastat kestnud arendustööde tulemusena loodi portaal, kuhu on kokku koondatud mitmed varasemalt eraldi asunud teenused - metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise teenus ja inventeerimisandmete edastamise teenus. Metsaregistri aadress jäi samaks - register.metsad.ee
Loe edasi

Sügisel tuleb metsa hooldada!

Käes on aeg kevadel istutatud metsataimi hooldada ja valgustusraiet teha. Väikesi puutaimi ohustab kiirekasvuline rohttaimestik. Puude ümbert tuleb hein ära niita, kitkuda või maha tallata. Niitmiseks kasuta vikatit, rohulõikurit või trimmerit, aga ole ettevaatlik, et kasvavad puud viga ei saaks. Rohu eemaldamine parandab noorte puude valgus- ja toitetingimusi. Kui alal kasvab kuni meetri kõrguseid kuuski, siis madalamates niisketes kohtades (nn külmalohkudes) jäta kasvama mõned lehtpuu...
Loe edasi

Torm kahjustas metsa. Mida teha?

Kahel nädalavahetusel Eestit tabanud tugevad äikesehood ja sellega kaasnevad tuulepuhangud ei jätnud puutumata ka metsi. Enam said  kannatanud Lääne-, Rapla-, Harju-, Järva- ja Viljandimaa metsad. Samas ei ole tormikahjustused ka nii suured, et peaks rääkima erakordsetest kahjudest. Metsakonsulent Ülle Läll Järvamaal teguts...
Loe edasi

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda võttis seisukohti metsaseaduse muutmise osas

Metsaseaduse muudatuste kohta tegi Riigikogule ettepanekuid ka Eesti suurim biomajanduse esindusorganisatsioon Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Koja liikmete hulgas on üheteistkümne metsaühistu loodud Keskühistu Eramets, läbi mille jõuavad koja tegevusse metsaomanike hääled. EPKK JA ERAMETSALIIT TEGID ETTEPANEKU VÕTTA MENETLUSEST TAGASI EKRE ALGATATUD METSASEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU EPKK ja Eesti Erametsaliit saatsid 14. juunil Riigikogu Keskkonnakomisjonile kirja, milles...
Loe edasi

Uus trend puidukahjurite avastamisel – üraskikoer!

Juuni algul toimunud erametsanduse õppereisil Rootsi ja seal toimunud maailma ühe suurima metsandusmessi Elmia Wood külastamisel võis näha palju huvitavat. Lisaks erinevale metsatehnikale saime tutvuda ka ühe väga huvitava meetodiga puidukahjurite avastamiseks – Rootsis kasutatakse selleks üraskikoeri. Koerte abil saab metsas...
Loe edasi