Metsaühistute ühise taimehankega jõudis metsadesse üle 1,5 miljoni taime
Metsaühistute tänavukevadine taimede ühine hankimine on jõudnud lõpule. Alates 2015. aastast on piirkondlikud metsaühistud ühiselt Eesti erametsadesse hankinud üle 22 miljoni kodumaist päritolu metsataime. Varasemaga võrreldes on viimaste aastate iseloomulik trend taimede valiku suurenemine. Lisaks erinevatele liikidele on saada erineva juurestiku tüübi ning pikkuse ja vanusega taimed.
Kui ühise hankimise esimestel aastatel oli selgelt ülekaalus kuusetaimede ostmine, siis aasta-aastalt koos taimlate arenguga on ka ühistute pakutavate taimede nimekiri muutunud mitmekesisemaks. „Tegelikult üllatas tänavu kõige enam suur huvi ja nõudlus kase taimede osas. 40% ühistu liikmetele hangitud taimedest olid nimelt kased, kusjuures viimase 3-4 aasta keskmisena on see osakaal olnud vaid umbes 20%“ täpsustas Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe. Täpsema väljavõtte järgi ilmnes, et üle poole ehk 60% hangitud kaskedest olid avajuursed.
Kuuse osakaal püsis sarnaselt 2023. aastale umbes kolmandiku juures. Samuti pigem stabiilselt alla kolmandiku moodustasid männi taimed. Tähelepanuväärne on olnud aga huvi kasv erinevate muude liikide suhtes. Kui varasematel aastatel on muud liigid moodustanud umbes 1% hangitavatest taimedest, siis eelmisel aastal 4% osakaalu juurde tõusnud nö eritaimed moodustasid tänavu juba 5% hangitavatest taimedest. Lõviosa sellest moodustas muidugi sanglepp, mille populaarsus on aasta-aastalt kasvanud. Nii jõudis ühise hankimise kaudu sel kevadel erametsadesse üle 55 000 sanglepa taime. Nii metsa kui mittemetsamaale aga hangiti veel erinevaid lehiseid (üle 12 000 taime), hübriidhaaba (5400 taime) ning punast tamme (2500 taime).
2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku.
