Kellel ja miks on õigus vaadata Sinu metsaregistri andmeid?

Metsaregistri andmete avalikkus ja kättesaadavus on põhjustanud tuliseid arutelusid. Metsanduslikud andmed, sealhulgas omanike andmed, puudutavad otseselt paljusid isikuid ning nende kaitse on oluline nii õiguslikust kui ka eetilisest seisukohast. Samal ajal on vajadus tagada keskkonnateabe kättesaadavus ja läbipaistvus metsanduse juhtimisel ning otsuste tegemisel.

Metsaseaduse alusel on riigi ülesandeks metsanduses muuhulgas arvestuse pidamine metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise üle. Ülesannete täitmiseks on Riigikogus otsustatud, et teatud tegevuste tegemiseks (näiteks uuendus ja -harvendusraie) on metsaomanikul vaja kehtivaid inventeerimise andmeid. Nende andmete kogumine on samuti reguleeritud ning sellised andmed kehtivad kümme aastat nende kandmisest koos metsakaardi andmetega metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse. Kusjuures registrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta. Selliste inventeerimiste tegemiseks peab olemas olema tegevusluba, samuti riik osaliselt toetab erametsade inventeerimist.

Riiklik metsaregister on metsaseaduse alusel loodud süsteem, mis sisaldab infot inventeerimisandmete, metsateatiste ja välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside kohta. Täna sätestab seadus, et metsaregistrisse kantud andmed on üldjuhul avalikud, kuid sellest on välistatud füüsilise isiku andmed, osa metsamaaga seotud andmeid ning andmed raietööde mahu kohta. Näiteks on hetkel avalikus vaates välistatud andmed kasvava metsa tagavara kohta, kaalutud keskmise raievanuse, juurdekasvu, rinnaspindala, täiuse ja hektaritagavara kohta. Need andmed on kättesaadavad vaid ametiasutustele, valdavalt Kliimaministeeriumile ja tema haldusala asutustele. Kõik muud üldandmed on aga avalikud ning igaühele kättesaadavad.

Kellel ja miks on õigus vaadata Sinu metsaregistri andmeid? Metsaühistu

2022 aasta metsaregistri muudatuste eelnõus sätestati, et avalikud pole andmed „mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks“. Seega õigus eraelu puutumatusele kaalub üldjuhul üles igaühe õiguse keskkonnateabele. Arvestama peab siinjuures veel seda, et osaliselt kuni täielikult tasub metsakorraldustööde teostamise eest erametsaomanik, aga andmed jõuavad riiklikusse registrisse, kus on suures osas avalikud.

Mida tuleb veel teada – metsaregistri andmed, erinevalt kinnistusraamatu andmetest, on üldjuhul informatiivsed, välja arvatud juhul kui nt mõni seadus sellele ei viita. See on ka mõistetav, sest metsa inventeerimisandmed on paljus osas hinnangulised: näiteks puude arv, puistu täius, puistu keskmine vanus, metsaeraldiste suurus (10 m  täpsus) jm. Samas aitavad metsa andmed metsaomanikel saada teavet metsa seisundi kohta ja planeerida töid metsas.

Metsateatise detailsed andmed ei ole samuti seaduse järgi avalikud, ammugi mitte metsaomaniku kontaktid, mida metsaregistris üldse ei ole. Küll aga kuvatakse metsaregistris teatiste üldine info. Paljudel metsaomanikel tekib ilmselt küsimus, et kuidas tüütud metsahangeldajad ja helistajad oskavad tihti pärast metsateatise esitamist kohe nendega ühendust võtta? Ühest ja selget vastust siin paraku ei ole. On esitatud mitmeid spekulatsioone andmete lekkimisest aga kindlaid allikaid on keeruline tuvastada.

Paljud avalikud registrid võimaldavad kontrollida enda andmete kasutamist (nt eesti.ee portaalis Andmejälgijast). Andmekaitse Inspektsioon näiteks soovitab, et kui sa oled avastanud oma andmete kohta tehtud päringud, siis tuleks nende põhjust uurida päringu teinud isikult. Kui sul aga tekib kahtlus, et sinu andmetega on tutvutud põhjendamatult, siis tasub kaebusega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Äriregistri, kinnistusraamatu ja metsaregistri avalike andmetega on õigus igaühel tutvuda.

Kellel ja miks on õigus vaadata Sinu metsaregistri andmeid? Metsaühistu

Lisaks Kliimaministeeriumile ja tema haldusala asutustele sh Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on samuti kasutusõigused osadel metsaühistutel, teadus- ja arendusasutustel ning metsakorraldusettevõtetel. Metsaomanike isikuandmete kasutamine (sh otsesuhtlemine) on riigile vajalik keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Näiteks KIK-l on vajalik andmetele juurdepääs metsandustoetuste menetlemiseks ja erametsanduse arendamisel, milline õigus talle antakse halduslepinguga.

Metsaühistutele on andmete ligipääs vajalik põhjalikuks nõustamiseks, erinevate metsatööde planeerimiseks ja teostamiseks ning metsandustoetuste taotlemiseks. Metsaühistutele tagatakse juurdepääs KIK-ga sõlmitavas lepingus, eeldusega et konkreetse metsaomaniku andmeid võib metsaühistu esindaja vaadata vaid metsaomaniku volituse alusel, sest isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) lubab inimese andmeid kasutada vaid tema enda kirjaliku nõusoleku alusel. Praktikas aktsepteeritakse metsaregistri detailsemate andmete kasutamisel metsaomaniku antud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi volikirja, e-posti kaudu antud volitust või miks mitte ka sõnumi teel antud volitust, mida saab hiljem tõendada. Metsaregistri andmete kasutusõiguste ja kasutamise üle tehakse järelevalvet. KIK kontrollib metsaühistute nõustajate poolt tehtud päringuid metsaregistri logide kaudu, kus valimisse sattunud andmete osas uuritakse päringu tegemise põhjust detailsemalt.

Kokkuvõttes ei saa eitada, et metsaregistri  andmed on olulised nii metsanduse planeerimisel, seirel kui ka majandamisel. Isikuandmete kaitse metsaregistris on oluline teema, mis nõuab tasakaalu teabe avalikkuse ja isikuandmete kaitse vahel. See nõuab riigiasutuste kui registri töötlejatelt, nii tehnilisi kui ka õiguslikke meetmeid, et tagada, et metsaregistris hoitavad isikuandmed oleksid kaitstud, samal ajal kui tagatakse vajalik teabe kättesaadavus metsanduse jätkusuutlikuks ja tõhusaks juhtimiseks.

Loe veel samal teemal: metsaregister

Seotud artikklid: